Mul ei ole õrna aimugi, mis neiu Carmen siia üldse ei kirjuta. Oma blogi tal on ja nüüd saab aru, kui raske oli mul siia ja enda omasse kirjutada. Mul on ka uus blogi, kui kedagi huvitab, eriti blogerisse enam ei kirjuta. A küsi kommentaarides, kui tahad teada :)
Me läheme kohe tsillima ringiiii.

Tahtsin öelda, et see niit, mis vahepeal katkes vöi vähemalt väga katkemise äärepeal oli, see on nüüd koos ja tugevamini kui ei kunagi varem. Teame peaaegu, mida elult tahame, mis on tähtis ja tema on tähtis. Carmen on mu jaoks tähtis!
Kõik need mälestused ja naerud, nüüd oleme veidi suuremad, mälestused on veel magusamad ja naer veel kõvem. :)

tibupai auks.

Üle pika aja tegime midagi koos pühapäeval. Plaanid olid suuremad kui me ise ja tegelikult ei jõudnudki väga midagi korda saata.
Pidime hullult pildistama hakkama, kuid kahjuks ei jõudnud väga:D Leppisime kokku, et parema valgusega teeme räigelt head pilduuudd...



Kool ka hakkas ja näemegi rohkem ja tsillime rohkem ja naerame rohkem kui muidu. Okei, naerame nagunii mõlemad koguaeg.


PS! Mul kadus kiisu ära ja olen ääretult kurb, kui keegi halli iludust näeb, kas kuskil metsas, auto all sooja otsimas või kuskus iganes, andke teada!