carmen

Lugesin just kõiki oma eelmisi postitusi. Sinuga olin ma ikka päris õnnelik, mulle tundub vähemalt. Aga see kõik on minevik. See rong on läinud. Igaveseks. Aga sa oled õnnelik ja see on peamine. Veel jäi mulje, no mulle endale vähemalt tundub, et ma olen suuremaks kasvanud. Mu mõttemaailm on praegu hoopis teistsugune, kui see oli mõned kuud tagasi. Olen ennegi mõelnud, et ma olen päris palju muutunud. Oli ka aeg tegelikult.

Mingit suurt sündmust pole viimasel ajal juhtunud. Suhteliselt kodune. Aga ükspäev käisin Mari-Liisi juures küll. Rääkisime & praadisime kartuleid & õpetasin Mari-Liisile piimakisselli tegema :D

Mul on peas sada mõtet. Sina .. homne .. Sina .. homne .. Sina .. TEMA. no milllleks ? Enamus mu mõtetest on unistused, mis on niikuinii kättesaamatud. No vähemalt praegu. SINA oleksid mul tegelikult olemas, kui ma astuks sammu edasi, aga ma pean arvestama sellega, et pärast võib kukkumine päris kõrge olla. Seega lasen veel ajal tiksuda ja siis otsustan.

Ja see, mis sa oma metsistunud mõttemaailmaga korraldad, on labane. Palun kasva suureks ja vaata enda ümber. Sa oleksid väärt kulllamägesid, kui sa parandaksid ühe oma vea. Lihtsalt sõbralik soovitus.

Ja ma olen nii faking õnnelik, et mul on selline sõber nagu oled Sina. Päriselt. Armastaaaan sind. Su toetus & arvamused on mulle nii olulised.

Ja ma olen nüüd täitsa out. Natuke. Täna tegin trenni. Seega pretensioonid esitage mu emale.