Sorry, ma elan ju esimest korda!

Otsides parimat kaotad ka selle, mis oli hea. Leidsin selle just, see on no nii täpipealt minu kohta. Ma arvan, et E. teab, millest ma räägin. Ja ma loodan, et siuksed tobedad mõtted on nüüd mu peast kadunud. Ma tean, et on. Ma arvan, et ma ei pea enam midagi otsima, sest see parim on minu jaoks olemas.


Tegelikult olen ma ääretult pettunud. Pettunud endas. Pettunud sellepärast, et viimasel ajal olen ääretult palju enda peale mõelnud. Pole arvestanud teistega ja pole võtnud aega, et kuulata Teie muresid. Pole mõelnud, et peale minu on siin veel ju inimesi.
Pole mõelnud, et see, kes mu taga jookseb ja mind jälitab, on reaalsus. Aeg peatuda ja koos edasi liikuda. Pragusel hetkel pole see reaalsus minu jaoks ilmselt vist kõige meeldivam, kuid aeg leppida. Ma tean, et kõik saab korda ja uuel aastal saan tõepoolest uue hooga alustada. 


Vahepeal mind hämmastab inimeste enesekindlus ja eneseimetlus. No mismoodi saab nii elada .. a no las jääb.


Everyone wants to be happy, nobody wants to feel pain, but you can´t have a rainbow without a rain.

rsk, kuidas ma sind armastan :)

from Paris with love

c.l