Mina ei hakka Carmenit sealt õnnelikkuse pilve pealt alla tõmbama, kuid miks on meie elus nii tihti tohutult negatiivseid asju korraga, et need suurepärased röömuallikad jäävad kogu oma raskusega siiski alla pahadele?Meie elus on ju nii palju head, tuleb vaid märgata - ütlevad nii paljud inimesed, kuid pikka aega stabiilsena olnud olukord on talutavalt püsinud, siis järsku hakkab väike lumepall veerema ning varsti on pallike nii suur, et sa ise keerled ka sellega kaasa.. Mhh, miks siis nii ?Elu võiks visata veel häid asju ette, mitte nii, et tunned koguaeg ebaõnnestumist. Osad tulemused ei sõltu kohe kindlasti meie valikust.  Böö mis?

Aga mul on hetkel see stabiilne olukord ning loodan, et see teekond hakkab minema nüüd üles ja üles ja võiks püsida ka. Inimesi, kellest hoolin - on . Ja mind jagub kõigiiiile. Olgu, mitte päris nii ka.
Nii kuradi palju muutusi on tulemas ja ma ei teagi.

Nii segane, aga nje snaju.
Jõulud algasid küll halvasti, aga ma lõpuga olen rahul ja kõik on jee. Ainult aastavahetuse plaane ei ole, kuid ehk saab neidki ;)


Lis.